Ajakirjandus sai kindlama jalgealuse

Kohtuvaidluse põhjuseks oli 2012. aasta 10. detsembril ilmunud uuriv artikkel "Pensionirahaga panka päästma". Äripäev tõstatas selles artiklis kahtluse, et sama aasta suve alguses börsifirmas Arco Vara suur­osaluse soetanud LHV Pank ei teinud investeeringut mitte pensionikogujate huvides, vaid panga riskantse laenuportfelli päästmiseks ehk panga omanike huvides.

Kogu juhtum puudutas LHV Panga ning Arco Vara kahe tollase suuromaniku Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu firmade tehinguid. Hiljem on Arco Varas oma osalust suurendanud ka LHV Panga looja ja aktsionär Rain Lõhmus.

LHV polnud artiklis tehtud järeldustega päri ja esitas Äripäeva vastu kohtule hagi. Esimene kohtuaste rahuldas LHV hagi, teine kohtuaste tegi vastupidise otsuse ning riigikohus otsustas möödunud nädalal seda vaidlust mitte arutama hakata.

Seega jõustus ringkonnakohtu otsus, mis andis õiguse Äripäevale. Tegemist on kohtupretsedendiga, mis loob Eestis uurivale ajakirjandusele palju kindlama jalgealuse.

Info hankimine ei ole ajakirjanikel alati sugugi lihtne, sest sageli poevad asjaosalised äritehingute selgitamise eest peitu põhjendusega, et tegemist on panga- või ärisaladusega. Nüüd on aga kohus jõudnud järeldusele, et panga- või ärisaladus ei saa olla ajakirjanikule takistuseks nendest tehingutest kirjutamisel, kui teema vastu on põhjendatud avalik huvi.

Ja veelgi enam, kohus asus seisukohale, et ajakirjanik võib ise kogutud info põhjal ning kaudsetele tõenditele ja loogikale tuginedes pangasaladusega looritatud tehingute sisu selgitada.

Äripäeva esindanud advokaat Karmen Turgi sõnul eristub LHV ja Äripäeva kohtuotsus senisest riigikohtu praktikast, kus mis tahes faktiväite avaldajal oli kohustus tõendada väite tõelevastavust absoluutsel skaalal tõene-väär. Senine praktika lähtus põhimõttest, et kui ajakirjanik ei suuda tõendada enda väidet, siis ei tohiks ta ka oma kahtlustest kirjutada. Seda olenemata kaudsetest või vihjavatest tõenditest ja loogilise mõtlemise argumentidest.

Kui võtta aluseks eeldus, et kõik faktid tuleb enne artikli ilmumist välja selgitada ning kõik kahtlused peavad olema avaldamise korral tõendatud, siis jääks paljud uurivad artiklid ilmumata. Uuriva artikli üks tunnus on nimelt see, et fakte üritatakse avalikkuse eest varjata ja teatud juhtudel ei ole ajakirjanikul võimalik tõendada otseste tõenditega kõiki asjaolusid, millele avaldatu tugineb.

Ringkonnakohus nõustus Äripäeva nn tõenäosusele tuginevate argumentidega ning leidis, et faktiväite tõepärasust on võimalik hinnata ka kaudsete asjaolude põhjal. See annab ajakirjandusele kindluse täita enda vahikoera ülesannet, sest võimaldab kajastada konfliktseid olukordi ning hallis tsoonis olevaid teemasid ilma tsiviilvastutuse kirve ohuta kaelal.

Lisaks tunnistas kohus, et ajakirjanikul on õigus teha oma majandus- ja õigusalaste teadmiste pinnalt järeldusi asjaolude ja seoste kohta. Senine kohtupraktika kaldus advokaat Turki kinnitusel teises suunas - et iga järeldus kvalifitseerub faktiväiteks ning seega vajab selle tõesus tõendamist. Käesolev kohtupretsedent kinnitas, et ajakirjaniku enda järeldus on väärtushinnang, mis on kooskõlas tegelikkuses asetleidnud sündmustega ning ei vaja seega tõendamist ega põhjendamist.

Ajakirjanike kõrval on Äripäeva kohtuvõit oluline ka väikeinvestoritele, kelle võimalused börsifirma või investeerimisfondi tegevuse kohta info saamisel on oluliselt ahtamad võrreldes börsifirma suuromanike või pensionifondi haldajatega. Väikeinvestorite jaoks ongi sõltumatuks infokanaliks ajakirjandus ning ajakirjandusel on Eestis nüüd vabamad käed finantsmaailmas toimuvate tehingute kajastamisel ja hindamisel.

See tekst oli Vikerraadio eetris päevakommentaarina 15. oktoobril (toim)